Nägin täna lumist und. Ärgates vaatasin aknast välja ja--- ei midagi.
Kuid, lumest olulisem on tegelikult ju see, et me üksteist ikka hoiaksime, et sära oleks silmis ja tervist ka.
Imelisi pühi kõigile!
pühapäev, detsember 24, 2006
reede, detsember 22, 2006
Puhas rõõm
Mitte ainult tänase, vaid ka paljude teiste päevade laul on see - tänu ühele helgele inimesele, keda tänavune aasta on lubanud mul natukenegi tundma saada:)
Aga muidu on vallanud mind puhas rõõm. J kinkis oma sünnipäeva puhul oma sõpadele ühe ilusaima peo.
See lummab veel ilmselt päevi.
Kuigi mu ühel teisel heal sõbral ei läinud sel peol hästi. Loodetavasti halvastiminemine on praeguseks aga pöördunud.
Aga muidu on vallanud mind puhas rõõm. J kinkis oma sünnipäeva puhul oma sõpadele ühe ilusaima peo.
See lummab veel ilmselt päevi.
Kuigi mu ühel teisel heal sõbral ei läinud sel peol hästi. Loodetavasti halvastiminemine on praeguseks aga pöördunud.
neljapäev, detsember 21, 2006
Puhkus!!!
Ja puhkus ongi käes!
Algatuseks magasin juba õhtu hakul kolm tunnikest, sest väsimus oli NII suur. Tegelikult oli selle väsimuse põhjuseks muidugi asjaolu, et eile istusime pärast mälumängu V. juures verivorsti ja õllega. Tulin koju küll suht vara, kella 1 paiku, kuid kange kihk oli lugeda laenatud raamatut - I.Kostin "Tsernobõl. Reporteri pihtimused". Lugesin seda niikaua, kui jube hakkas, aga suht mõjus raamat on see küll. Olen alati arvanud, et pildikeelel on sama jõud või isegi suurem kui sõnakeelel. Selles raamatus on mõlemad olemas.
Täna käisin aga oma kohutavalt köhiva lapsega arsti juures ja saime teada, et kuu aega kestnud köha on muutunud bronhiidiks. Paha lugu, kuid õnneks saab nüüd rahvameditsiinile asjakohasemaid ravimeid sekka ja tõvestki üle.
Aga nüüd hakkan jõulutervitusi kirjutama ja päkapikutööd tegema.
Algatuseks magasin juba õhtu hakul kolm tunnikest, sest väsimus oli NII suur. Tegelikult oli selle väsimuse põhjuseks muidugi asjaolu, et eile istusime pärast mälumängu V. juures verivorsti ja õllega. Tulin koju küll suht vara, kella 1 paiku, kuid kange kihk oli lugeda laenatud raamatut - I.Kostin "Tsernobõl. Reporteri pihtimused". Lugesin seda niikaua, kui jube hakkas, aga suht mõjus raamat on see küll. Olen alati arvanud, et pildikeelel on sama jõud või isegi suurem kui sõnakeelel. Selles raamatus on mõlemad olemas.
Täna käisin aga oma kohutavalt köhiva lapsega arsti juures ja saime teada, et kuu aega kestnud köha on muutunud bronhiidiks. Paha lugu, kuid õnneks saab nüüd rahvameditsiinile asjakohasemaid ravimeid sekka ja tõvestki üle.
Aga nüüd hakkan jõulutervitusi kirjutama ja päkapikutööd tegema.
teisipäev, detsember 19, 2006
Elu
Aasta viimased päevad lendavad linnutiivul. Kohutav. Nii palju on veel teha ja nii paljusse jõuda.
Aga mina olen totaalselt väsinud. Jõgevalt Tartusse sõites oli erakordselt tore silmata ees sillerdavaid lumevälju, päike läbi autoakna minu põski paitamas. Nii mõnus uni tuli peale, mmmmm ...... :)
Ja nagu igal aastalõpul, on mind vallanud aastalõpunukrus. Mis on segatud igatsuse, otsimise ja kohati ka selgusetusega.
Sest just sel aastal on minu ümbrusesse lisandunud inimesi, kellest tahaks aru saada. Mõni neist on lihtsalt nii intrigeeriv, et tahaks ta rakk haaval lahti harutada ja siis jälle kokku panna. Vat sellised salasoovid on mul:)
Aga järgmisel nädalal saab puhata, hängida ja mängida. Kõige rohkem maailmas igatsen ma hommikusi kauaseid magamisi sooja teki all. Loodetavasti puhkan nii, et uue aasta esimesel päeval hakkan oma magistritööd kribama ja saan võetud kohustustega ühele poole. Aga see on lootus. Praegu pelgalt vaid.
Aga mina olen totaalselt väsinud. Jõgevalt Tartusse sõites oli erakordselt tore silmata ees sillerdavaid lumevälju, päike läbi autoakna minu põski paitamas. Nii mõnus uni tuli peale, mmmmm ...... :)
Ja nagu igal aastalõpul, on mind vallanud aastalõpunukrus. Mis on segatud igatsuse, otsimise ja kohati ka selgusetusega.
Sest just sel aastal on minu ümbrusesse lisandunud inimesi, kellest tahaks aru saada. Mõni neist on lihtsalt nii intrigeeriv, et tahaks ta rakk haaval lahti harutada ja siis jälle kokku panna. Vat sellised salasoovid on mul:)
Aga järgmisel nädalal saab puhata, hängida ja mängida. Kõige rohkem maailmas igatsen ma hommikusi kauaseid magamisi sooja teki all. Loodetavasti puhkan nii, et uue aasta esimesel päeval hakkan oma magistritööd kribama ja saan võetud kohustustega ühele poole. Aga see on lootus. Praegu pelgalt vaid.
pühapäev, detsember 17, 2006
Jõululuulet
Juba Pärnust tagasi sõites hakkasid mul peas keerlema Heiti Talviku luuleread (viisistatud kujul) ja et neid loeti ka kontserdil, panen nad siiagi kirja. Et siis on kohe silme ees:)
See luuletus on juba õrnast murdeeast alates mu lemmikjõululuuletus. Kuigi Talvikul on ka teisi häid teemakohaseid ridu.
Aga siis:
Külm juukseisse sul põmis härmalõngu
ja jõululumme vaibus linna kära.
Su rõivaist levis kannikeste hõngu
ja tähesära.
Nii südaööni sumpasime ringi
ja kirju kuusk - see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist "Püha öö" meil´kajas.
See luuletus on juba õrnast murdeeast alates mu lemmikjõululuuletus. Kuigi Talvikul on ka teisi häid teemakohaseid ridu.
Aga siis:
Külm juukseisse sul põmis härmalõngu
ja jõululumme vaibus linna kära.
Su rõivaist levis kannikeste hõngu
ja tähesära.
Nii südaööni sumpasime ringi
ja kirju kuusk - see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist "Püha öö" meil´kajas.
Meremõtted
Eile oli siis pidu. Töökoha jõulupidu, Pärnus. See oli tänavu mul juba teine jõulupidu, kuid raudselt oli see tänavune parim. Mulle kohe meeldis. Sai nalja ja napsu ja tantsu ja meremühagi kuulatud. Täna vaatasime mere kohe lähedalt ka üle - mine tea, millal jälle teda näeb :).
Olen nõus kõigiga, kes ütlevad, et meri on vabadus. Kindlasti on ta vabadus ja avarus ja kõik muu. Ilus peale selle. Aga - ma ei tunne endiselt, et oleksin merega väga suur sõber. Mulle meeldib tema ääres jalutada ja imetleda värvide mänge silmapiiril, samuti oletada tema tagant tulevate pilvede meeleolu. Teinekord tahaks kohe osata maalida, et kõike seda suursugusust talletada.
Kuid ikkagi on meri minu jaoks midagi põhjatut, salapärast ja isegi hirmuäratavat. Miskipärast ma tajun, et merel on väga suur võim. Ja see võimu suurus ulatub sinna dimensiooni, mis muudab mind ebakindlaks ja ärevaks.
Ja eile juhtus jälle see, et ühel hetkel keset pidu kallas kurbus mu üle. Täiega. Ja see kripeldab veel pisut praegugi minu sees. Ma tean küll, mis on selle põhjus, kuid praegu siia ei kirjuta. Kui üldse, siis kunagi edaspidi. Kui mõtted klaaruvad ja udu hajub. Kui...
Tunni pärast lähen aga "Kaunimate aastate vennaskonda" kuulama. Seal saab ilmselt ilu pärast ka nutta. Küll siis läheb jälle paremaks ;)
Olen nõus kõigiga, kes ütlevad, et meri on vabadus. Kindlasti on ta vabadus ja avarus ja kõik muu. Ilus peale selle. Aga - ma ei tunne endiselt, et oleksin merega väga suur sõber. Mulle meeldib tema ääres jalutada ja imetleda värvide mänge silmapiiril, samuti oletada tema tagant tulevate pilvede meeleolu. Teinekord tahaks kohe osata maalida, et kõike seda suursugusust talletada.
Kuid ikkagi on meri minu jaoks midagi põhjatut, salapärast ja isegi hirmuäratavat. Miskipärast ma tajun, et merel on väga suur võim. Ja see võimu suurus ulatub sinna dimensiooni, mis muudab mind ebakindlaks ja ärevaks.
Ja eile juhtus jälle see, et ühel hetkel keset pidu kallas kurbus mu üle. Täiega. Ja see kripeldab veel pisut praegugi minu sees. Ma tean küll, mis on selle põhjus, kuid praegu siia ei kirjuta. Kui üldse, siis kunagi edaspidi. Kui mõtted klaaruvad ja udu hajub. Kui...
Tunni pärast lähen aga "Kaunimate aastate vennaskonda" kuulama. Seal saab ilmselt ilu pärast ka nutta. Küll siis läheb jälle paremaks ;)
Tellimine:
Postitused (Atom)